KUIDAS LÄTI-EESTI KEELEKONTAKT ON MÕJUTANUD EESTI MURDEKEELE GRAMMATIKAT JA SÕNAMOODUSTUST

Annotatsioon. Sissejuhatavalt kasitletakse artiklis balti-laanemeresoome keelekontakti uldisemalt. Laanemeresoome keelte sonavara iseloomustab tuse balti laenukihistus, mis ulatub paarisaja, mone uurija arvates koguni kuni poole tuhande laentuveni. Balti konta"kt on toonud laanemeresoome keeltesse peale leksikaalsete laenude fonotaktilisi ja morfosuntaktilisi uuendusi. Lati-eesti ja eesti-lati kontaktid on olnud keeleulesed, need on toimunud ja toimuvad prevaleerivate keelte vahendusel. Nii eesti kui ka lati keelt on mojutanud ja mojutavad kolm joulist kontaktkeelt: saksa, vene ja inglise keel. Seetottu on eesti ja lati keele vastastikuse morfoloogilise, suntaktilise ja semantilise moju valjaselgitamine aarmiselt komplitseeritud. Artiklis kasitletakse eesti-lati keelepiiri kujunemist ja eesti keelesaarte teket Latis ning lati-eesti keelekontakti iseloomu. Artiklis analuusitakse jargmisi voimalikke lati laene eesti murdekeele grammatikas: grammatilist sugu ja sootunnuseid puudutavaid ilminguid, plurale tantum-sonu, superlatiivsuse latiparast valjendamist, lati moju koneviiside moodustamisel (konditsionaal, debitiiv, optatiiv), verbitarindi fi niitverb + sama verbi teonimi tohususreduplikatsiooni, latiparaseid verbirektsioone, lati moju pronoomeni- ja adpositsioonisusteemis, latilaenulisi verbiprefi kseid, partikleid, adverbe ja proadverbe Leivu murrakus ja Lutsi murdes ning latilaenulisi konjunktsioone ja interjektsioone. Samuti vaadeldakse lati keele moju sonamoodustusele. Votmesonad: laanemeresoome keeled, eesti keel, balti keeled, lati keel, keelekontaktid